Auto omamine on paljude jaoks igapäevane vajadus, olgu selleks tööle sõitmine, laste transportimine või lihtsalt liikumisvabadus. Küll aga ei ole igaühel võimalust autot kohe välja osta. Üks levinumaid viise uue või kasutatud sõiduki soetamiseks on autoliising, mis pakub võimalust tasuda auto eest järk-järgult. Juba esimestes valikute seas kaalutakse tihti ka autolaen – laen, millega saab auto kohe enda nimele, erinevalt liisingust, kus sõiduk jääb esialgu liisingufirma omandisse.
Autoliising on Eestis laialt levinud ja sellega kaasnevad mitmed eelised, kuid ka piirangud ja kohustused, mida tuleks enne otsuse tegemist põhjalikult kaaluda.
Mis on autoliising?
Autoliising on finantsteenus, mille abil saab eraisik või ettevõte kasutada autot ilma seda kohe täies ulatuses välja ostmata. Liisingufirma ostab kliendi soovitud auto ning annab selle kasutamiseks kindla perioodi jooksul, reeglina 2–5 aastaks. Kliendil tuleb maksta igakuist liisingumakset, mis koosneb põhiosa ja intressi tasust.
Liisinguperioodi lõpus on kliendil tavaliselt võimalus:
soetada auto välja kokkulepitud jääkväärtuse hinnaga,
sõlmida uus liising uue auto jaoks,
tagastada auto liisingufirmale (olenevalt lepingust).
Millised on erinevad autoliisingu tüübid?
Autoliising jaguneb peamiselt kaheks:
Kapitalirent – klient maksab liisinguperioodi jooksul suure osa auto maksumusest ning perioodi lõpus saab sõiduki endale. Raamatupidamises loetakse see sisuliselt laenuks.
Kasutusrent – klient tasub vaid auto kasutamise eest ning ei saa omanikuks. Leping lõpeb auto tagastamisega või uue lepingu sõlmimisega.
Millised on autoliisingu plussid ja miinused?
Ei ole vaja kohe kogu summat välja käia.
Võimalus kasutada uuemat autot.
Paindlikud maksetingimused.
Tihti kaasnevad liisingulepingutega kindlustus- ja hoolduspaketid.
Auto ei kuulu kohe kasutajale.
Lepingutingimused võivad olla piiravad (nt läbisõidu piirangud).
Ennetähtaegne lepingu lõpetamine võib olla kulukas.
Vajalik on sageli sissemakse (tavaliselt 10–20%).
Millal on mõistlik eelistada autoliisingut?
Autoliising sobib hästi neile, kes:
soovivad uuemat autot, kuid ei saa või ei soovi selle eest korraga maksta;
hindavad fikseeritud kulusid ja pikaajalist eelarve planeerimist;
eelistavad regulaarselt vahetada autot uue vastu.
Eluline näide kogemusest autoliisingu vajadusest
Kui meie pere auto keset talve ootamatult üles ütles, sattusime raskesse olukorda. Remont oleks läinud kallimaks kui auto turuväärtus ning alternatiive nappis. Kuna igapäevane töö- ja koolitee eeldas usaldusväärset autot, tuli kiiresti leida uus lahendus. Sääste ei olnud piisavalt ja täielik ost polnud võimalik. Liising pakkus võimalust saada uus auto kiirelt kasutusse ning hajutada kulud mitme aasta peale. Tänu sellele pääsesime stressist ja saime jätkata harjumuspärase elurütmiga.
Autoliising vs autolaen
Kui võrrelda autoliisingut ja autolaenu, siis peamine erinevus seisneb omandis. Liisingu puhul jääb sõiduk lepingu lõpuni liisingufirma nimele, samas kui autolaenu kasutades saab auto kohe laenusaaja omandisse. See võib mängida olulist rolli, kui soovitakse autot ise müüa, ümber registreerida või muuta.
Autolaenu puhul on leping lihtsam ja sageli paindlikum. Samuti võimaldab autolaen katta näiteks ka muud kulud, nagu kindlustus, hooldus või registreerimistasud.
Tunnus | Autoliising | Autolaen |
---|---|---|
Omand | Liisinguandja | Laenusaaja |
Sissemakse | 10–20% | Võib puududa |
Kasutus | Piiratud | Vaba |
Auto vanus | Sageli piiratud | Paindlikum |
Kindlustus | Kasko kohustuslik | Pole alati nõutav |
Müük | Ilma loata ei saa | Saab ise müüa |
Laen sõiduki tagatisel – alternatiiv liisingule?
Kui liisingut ei saa või ei soovi võtta, võib huvi pakkuda laen sõiduki tagatisel, kus olemasolev auto on tagatiseks. Selline laenuvõimalus sobib hästi neile, kellel on juba auto, kuid vajavad rahalist paindlikkust näiteks ootamatute kulude katmiseks. Seda tüüpi laen võimaldab jätkata auto igapäevast kasutamist, samal ajal vabastades rahalist ressurssi.
Kuidas valida sobivat liisingupakkujat?
Erinevad liisinguandjad pakuvad erinevaid intressimäärasid, lepingutasusid ja muid kulusid. Seetõttu tasub enne otsuse tegemist võrrelda pakkumisi ja võimalusel kasutada tööriistu nagu autolaenu kalkulaator, et hinnata kuumakse suurust ja kogukulu. Samuti tasub uurida lisatingimusi, näiteks leppetrahve või kindlustusnõudeid.
Autoliising korduma kippuvad küsimused
Kui suur sissemakse on autoliisingu puhul tavaliselt vajalik?
Tavapärane sissemakse jääb vahemikku 10–20% auto hinnast. Mõned liisinguandjad pakuvad ka nullsissemakse võimalusi, kuid siis võivad kaasneda kõrgemad intressid või rangemad lepingutingimused. Sissemakse suurus sõltub ka auto vanusest ja maksevõimest.
Kas autoliising sobib ka kasutatud auto soetamiseks?
Jah, paljud liisinguandjad finantseerivad kasutatud autosid. Küll aga tuleb arvestada, et auto ei tohi olla liiga vana – tihti on maksimaalseks vanuseks lepingu lõppedes 10 aastat. Samuti peab auto olema tehniliselt korras ja kindlustatav.
Mis juhtub, kui ma ei suuda enam liisingumakseid tasuda?
Sellises olukorras tuleks kohe võtta ühendust liisinguandjaga. Võimalik on ajutine maksepuhkus või lepingu muutmine. Kui makseraskused kestavad, võib liisingufirma auto tagasi võtta ning selle realiseerida, et katta võlgnevus. Seetõttu on oluline hinnata enne lepingu sõlmimist oma rahalist võimekust.
Kas saan liisinguga soetatud autot ise edasi müüa?
Ei, auto ei kuulu kuni lepingu lõpuni kliendile, vaid liisinguandjale. Seetõttu ei ole võimalik seda ilma liisingufirma loata müüa. Küll aga on võimalik leping ennetähtaegselt lõpetada ja auto välja osta, et seejärel seda edasi müüa.
Miks on oluline teha kasutatud autole taustakontroll enne liisingulepingu sõlmimist?
Kasutatud auto puhul võib pealtnäha korras sõiduk peita endas varasemaid avariisid, võlgnevusi või muid probleeme. Enne liisingulepingu sõlmimist on mõistlik veenduda, et autol ei ole kehtivaid piiranguid, näiteks areste või liisinguid, ning kontrollida läbisõidu ajalugu ja hooldusandmeid. Selleks on soovitatav kasutada Transpordiameti e-teeninduse taustakontrolli tööriista, mis annab detailse ülevaate sõiduki ajaloost ja seisust. See aitab vältida hilisemaid ebameeldivusi ja teha informeeritud otsuse.